01.10.26 Müüt või tõde. Kutseline toitumisnõustaja: söömine ei tohiks olla eraldi projekt, mida inimene peab kogu aeg optimeerima

Toitumise ümber liigub sotsiaalmeedias palju erinevaid väiteid. Juttu tehakse nii kortisoolinäost ja suhkrupaistetusest kui ka keha puhastamisest, ning toitudest, mida peaks kindlasti tervise nimel vältima. Kutseline toitumisnõustaja Kaisa Kopliste tõdes Äripäeva saates „Müüt või tõde“, et paljud neist väidetest on kas müüdid või kontekstist välja rebitud poolikud tõed. Tema sõnul on probleem peamiselt selles, et söömisest on saanud paljude inimeste jaoks pidevalt optimeeritav projekt. Kopliste sõnul ei pea paika näiteks väited, et suhkur põhjustab automaatselt paistetust, vanandab nahka või muudab lapsed hüperaktiivseks. Samuti ei saa tema hinnanagul toidu või joogiga organismi lihtsalt „detoksida“, sest keha tegeleb nende protsessidega loomupäraselt ise. “Probleem tekib siis, kui mõni üksik uuringutulemus või võimalik mõju võetakse kontekstist välja ning sellest tehakse üldine reegel. Eriti keeruline on sellist infot ära tunda juhul, kui seda jagab autoriteetse kuvandiga spetsialist,“ ütles Kopliste. Kopliste sõnul pole aga kõik toitumisega seotud nähtused sugugi müüdid. Näiteks magustoidu kõht on tema sõnul päriselt olemas ning sellel on ka teaduslik selgitus. “Sama kehtib soolestiku ja aju vahelise seose kohta, mida teaduses tuntakse soolestiku-aju teljena,” tõi ta näite. Saates tuli muuhulgas juttu ka toitumisnõustajate pädevusest, toitumismüütide äratundmisest, toiduga seotud süütundest, ning sellest, millal tuleks nõu saamiseks pöörduda hoopis arsti poole. Saatejuht on Simona Zeno.