03.09.26 Müüt või tõde? | Allar Jõks esitleb: petjate ja valetajate nimekiri

Riigikohtult aastatel 2005 ja 2017 kaks vastandliku tulemusega lahendit saanud seadus, mis praegu lubab olla valitud poliitikul üheaegselt nii parlamendi kui volikogu liige, on ühiskonnas ja poliitikas väga negatiivse mõjuga, rääkis endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks. “Kohaliku elu küsimuste lahendamine peab olema kohalike inimeste otsustada. Kohe, kui riigikogu liikmed hakkavad osalema kohaliku võimu teostamisel, tuuakse paratamatult sisse parteiline joon või mingi keskkontorijoon,” ütles Jõks Äripäeva raadio saates “Müüt või tõde?”. Jõksi sõnul ei vaja põhiseadus muutmist, põhiseaduse roll ongi anda nagu väärtuspõhiseid suundi, mis aja möödudes võivad võivad muutuda. “Riigikohus eksis.” Oma ametiajal õiguskantslerina korduvalt teemaga tegelenud Jõksi sõnul on paaril viimasel aastal olnud mitu tähelepanuväärset näidet Pärnus ja Tallinnas, kus koalitsioon võib kas tekkida või kukkuda põhjustel, mis üldse ei puuduta kohalikku elu, vaid nimelt üleriigilist erakondade poliitikat. Niinimetatud kahe tooli seadus seostub vahetult poliitiliste peibutuspartide teemaga. Jõks rõhutab politoloog Vello Pettaile viidates, et kohalike valimiste mandaat on isikumandaat ning esitab saates nimekirja Euroopa Parlamendi ja riigikogu liikmetest, kes kandideerisid valimistel, kohalikel valimistel 2025, kes said mandaadi ja kes ei asunud oma volitusi täitma, vaid peatasid neid ja kogu aeg pikendavad neid peatamisi. “Teisisõnu on tegemist inimestega, kes on petjad või ütleksime, et kes on valetanud. Vähemalt valijatele on nad valetanud,” märkis Jõks. Jõks pakub ka välja, kuidas olukorda parandada ning annab oma hinnangu, milline roll võiks selles valijail, riigikogul ja Ülle Madisel. Fotol: Endine õiguskantsler Allar Jõks näitab nimekiri poliitikuist, kes ei täida valijalt saadud mandaati. / Äripäeva raadio